Go huksen rámmavistti, de mun álo deaivvadan rehkenastimiiguin huksenmateriálaid meari birra dahje rehkenastimiiguin dihto konstrukšuvdnadetalja sturrodagaid birra.
Čuovggat, muorra dahje eará muorra huksenbargguide - man olu gáibiduvvo seinniide dahje latnjii?
Isoleren gáibida maiddái bissovaš rehkenastima. Leago dat minerálaullo, polystyrena skumma dahje eará lieggaisolašuvdna. Nu go juo čállen, de mu viesu struktuvra lea rámma ja geavahan lieggaisolašuvdnamateriálaid isoleret ii dušše latnja ja dáhki, muhto maiddái seinniid.
Dáhki lea eará muitalus. Mu viesu dáhki lea kompleaksa hápmi, ja lea oalle váttis rehkenastit man ollu leat metállatávttat dahje eará dáhki ávdnasat. Fertet maid váldit vuhtii nuoskkideami dáhki bargguid áigge. Viessu lea čuožžon ná moadde jagi dál ja dáhki lea dahkkon dáhki filbmas.
Boahtte áigodaga seinnit gokčojuvvojit. Fuomáš maid ieš siiddu, dámppa eastadeami...
Olbmui gii dovdá skuvlla algebraoahpu, dát rehkenastimat eai šatta váttis. Váldde báberbihtá ja rehkenastinrusttega, muitte formlaid, dárkkis dan moadde geardde... Ja dárkkis fas... Nu ahte ii šatta meattáhus rehkenastima áigge, mas leat dárbbašmeahttun goluid. Fievrrideami ektui, jus ferte oastit juoidá liige dahje, nuppástuhttit, dárbbašmeahttun áššiid dihte, de ii leat doaibmabidjoáigi maiddái nu buorre, ja nu ain.
Nu riegádii jurdda sirdit dáid rutiinnalaš rehkenastimiid prográmmaid ovdii mat galget rehkenastit visot ja govvet.
Ja deháleamos lea - sii eai daga meattáhusaid! Goittotge, huksenáiggis dahkkon vealaheami golut leat menddo stuorrát.
Sávan ahte mu fálaldat veahkeha sin geat huksejit viesu iežaset gieđaiguin ja huksenspesialisttaid.